Kuidas end puukide eest kaitsta: juhiseid loodusentusiastidele

Puugid tunnevad end hästi niiske madala taimestikuga kohtades.1,4 Õppige end õigesti puukide eest kaitsma ja nautige muretult looduses viibimist.

Puugid hakkavad toiduks verd otsima, kui õhutemperatuur jõuab kaheksa soojakraadini. Nad püsivad aktiivsetena aastast ja piirkonnast olenevalt kuni oktoobri-novembrini.6 Peitudes rohus, taimede vahel, alustaimestikus või puulehtedes, kinnituvad nad sobiva neist mööduva looma või inimese külge.2

Ennetus

Puugid ei talu pikaajalist kuivust ega palavust, mis tähendab, et nad eelistavad varjulisi või niiskeid kohti. Puugihammustuse oht on kõige suurem varjulistes kohtades, kus on tihe madalakasvuline taimestik, nagu rohi, niiske sammal või madalad põõsad. Seega valige võimaluse korral puukide vältimiseks marsruut, mis selliseid kohti ei läbi.3

Tavaline mets on üks puukide kõige sagedamaid elupaiku. Seal saab end puukide eest kaitsta kandes kaitseriietust, näiteks saapaid, pikki pükse ja pikkade varrukatega särke.2,6

Valige heledad riided, sest nende peal on puuke kergem märgata. Et vältida puukide sissepugemist püksisääre kaudu, võite püksisääred sokkidesse toppida.2,5

Müügil on mitmeid spreisid ja teisi puugitõrjevahendeid. Paraku pole tõestatud, et puugitõrjevahendid kaitseksid puukentsefaliidi eest.7

Tehke iga päev puugikontrolli

Kuna puukborrelioosi levimiseks peavad puugid olema naha küljes pikemat aega, vähemalt öö läbi, tuleb riskipiirkonnas viibides teha iga päev „puugikontrolli”, st kontrollida oma nahka, riideid ja juukseid.3,5

Puugid võivad enne hammustamist tunde ringi ronida ja õiget kohta otsida. Inimestel otsivad puugid niiskeid ja sooje kohti, eriti eelistavad nad karvadega kaetud piirkondi. Sageli leitakse puugihammustusi nahavoltidest, kus nahk on kõige õhem.1,3

Peale puugikontrolli tegemise on soovitatav pärast väljas viibimist ka riided läbi kloppida.2

Puukentsefaliidi viirus põhjustab puukentsefaliiti, mis kandub nakatunud puugi süljega edasi minutite jooksul.1 Sellepärast võib igaõhtune puugikontroll aidata puukborrelioosi vastu, kuid puukentsefaliidi eest see ei kaitse.6 Küll aga on olemas vaktsiin.1 Kui te töötate välitingimustes puukentsefaliidi esinemise piirkonnas või telgite seal, kaaluge vaktsineerimist.2

Viited:

  1. Donoso-Mantke, Oliver et al, 2011 Tick-Borne Encephalitis Virus: A General Overview. http://edoc.rki.de/oa/articles/reN7OCoy1vQ0g/PDF/29O1NGlasYUsY.pdf
  2. Tick-borne enchepalitis in Europe. http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/vectors/world-health-day-2014/Documents/factsheet-tick-borne-encephalitis.pdf
  3. Lyme disease: What you need to know. Centers for Disease Control and Prevention CDC). http://www.cdc.gov/lyme/resources/brochure/lymediseasebrochure.pdf
  4. TBE factsheet for health professionals. European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/emerging_and_vector-borne_diseases/tick_borne_diseases/tick_borne_encephalitis/basic_facts/Pages/factsheet-health-professionals.aspx
  5. Rizzoli A, Hauffe HC, Carpi G, Vourc’h GI, Neteler M, Rosa R. Lyme borreliosis in Europe. Euro Surveill. 2011;16(27):pii=19906. http://www.eurosurveillance.org/ViewArticle.aspx?ArticleId=19906
  6. Lindgren, Elisabet et al, 2006 Lyme borreliosis in Europe: influences of climate and climate change, epidemiology, ecology and adaptation measures. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0006/96819/E89522.pdf    
  7. Kollaritsch, Herwig et al, 2011 Background Document on Vaccines and Vaccination against Tick-borne Encephalitis (TBE)* http://www.who.int/immunization/sage/6_TBE_backgr_18_Mar_net_apr_2011.pdf