Puukide levimus

Puugiliigid on kogu maailmas laialt levinud. Nii puukide leviala kui ka puukidega edasikanduvate haiguste levimus on piirkonniti erinevad. Arvatakse, et suurenemas on nii puukide geograafiline leviala kui ka nende arvukus.6

Puugid Eestis

Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond. Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki (võsapuuk ja laanepuuk). Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Haigestumine on Eestis viimase 10 aasta jooksul kõikunud, jäädes 90 haigusjuhu (2008. a) ja 272 haigusjuhu (2010. a) vahele.1 2015.aastal oli Terviseameti andmetel 116 puukentsefaliidi haigusjuhtu.2 Eestis on haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades – enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.1

Puugid on kõige levinumad seal, kus on nende jaoks soodsad elupaigad – eriti madalakasvulise taimestikuga tuule eest kaitstud varjulised ja niisked kohad.6

Puukidega levivate haiguste esinemine

Kõik puugid ei ole haigustekitajatega nakatunud ja seega kõik puugid neid ei levita. Haigustekitajaid kandvate puukide levimus on erinevates piirkondades ja puugipopulatsioonides erinev.6 Seega on piirkondi, kus puugihammustuse tagajärjel on puukidega levivatesse haigustesse nakatumine tõenäolisem.

Eesti on puukborrelioosi endeemiline piirkond.12 2015.aastal registreeriti meil 1401 puukborrelioosi haigusjuhtu. Kõige rohkem Tallinnas ja Saaremaal (vastavalt 356 ja 194 haigusjuhtu), järgnesid Harju-, Pärnu- ja Tartumaa (119-187 haigusjuhtu). Väikseima nakatumiste arvuga piirkonnad olid Ida-Virumaa ja Narva linn (mõlemas 6 haigusjuhtu).3 Võrreldes puukentsefaliidi- ja puukborrelioosijuhtumite koguarvu võib öelda, et puugipopulatsioonis on borrelioosibakterite kandvus entsefaliidiviiruse kandvusest suurem.11

Puugid Euroopas

Puugid on tavalised kogu maailmas. Nad naudivad sobivalt sooje ja niiskeid piirkondi.6

Puukide arvukus on järsult suurenemas kogu Euroopas.5 Selle põhjuseks peetakse leebemaid ilmastikutingimusi, mis on soodsad nii puukidele kui ka nende peremeestele.4

Puukentsefaliit Euroopas

Puukentsefaliitonlevinud Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Venemaal ning Baltimaades.6,10 See on tavaline ka Saksamaal, Austrias, Sloveenias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Horvaatias.  Puukentsefaliiti on leitud ka Stockholmi ja Soome meresaarestikes ning Ahvenamaal.5,9 Kui teil on plaanis reisida piirkonda, kus puugid kannavad puukentsefaliidi viirust, on soovitatav kaaluda vaktsineerimist.

Puukborrelioos Euroopas

Puukborrelioosi esineb suhteliselt sageli põhjapoolkera parasvöötmes.4 Kui veedate välismaal viibides rohkesti aega looduses, on mõistlik teha iga päev puugikontroll.8 Puukborrelioosi nakatumise ohtu vähendab oluliselt see, kui puuk kiiresti eemaldatakse.4,7 Tähtis on siiski mainida, et puukentsefaliidi ohtu puugi kiire eemaldamine ei vähenda. Ainsad võimalused puukentsefaliidi ärahoidmiseks on puugihammustuste täielik vältimine või vaktsineerimine.6

Viited:

  1. Terviseamet. Nakkushaigused. Puukentsefaliit. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Puukentsef.pdf
  2. Terviseamet. Nakkushaigused. Nakkushaigustesse haigestumine Eestis2015: Detsember. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2015/Nakkusdets_2015.pdf
  3. Terviseamet. Nakkushaigustesse haigestumine. Nakkushaigustesse haigestumine Eestis 2015.http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine.html
  4. Elisabet Lindgren & Thomas G.T. Jaenson (2006) Lyme borreliosis in Europe: influences of climate and climate change, epidemiology, ecology and adaptation measures. WHO. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0006/96819/E89522.pdf
  5. Epidemiological situation of tick-borne encephalitis in the European Union and European Free Trade Association countries. European Centre for Disease Prevention and Control. http://ecdc.europa.eu/en/publications/Publications/TBE-in-EU-EFTA.pdf
  6. Donoso-Mantke, Oliver et al, 2011 Tick-Borne Encephalitis Virus: A General Overview. http://edoc.rki.de/oa/articles/reN7OCoy1vQ0g/PDF/29O1NGlasYUsY.pdf
  7. Eurosurveillance: Lyme Borreliosis in Europe. Eurosurveillance, Volume 16, Issue 27, 07 July 2011. http://www.eurosurveillance.org/ViewArticle.aspx?ArticleId=19906
  8. Lyme Disease: Preventing tick bites on people. Centers for Disease Control and Prevention CDC). http://www.cdc.gov/lyme/prev/on_people.html
  9. Jaakola, Sari et al, 2015. Infectious diseases in Finland 2014. http://www.julkari.fi/bitstream/handle/10024/128993/URN_ISBN_978-952-302-496-0.pdf?sequence=1
  10. Kollaritsch, Herwig et al, 2011 Background Document on Vaccines and Vaccination against Tick-borne Encephalitis (TBE)* http://www.who.int/immunization/sage/6_TBE_backgr_18_Mar_net_apr_2011.pdf
  11. Terviseamet. Nakkushaigustesse haigestumine. Puugihaigused ja vaktsineerimine. Registreeritud haigestumine puukentsefaliiti ja –borrelioosi  Eestis aastate ja kuude lõikes (2000-2015) uuendatud 12.jaanuar 2016. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Puugihaiguste_statistika.pdf
  12. Terviseamet. Nakkushaigused. Puuborrelioos. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Borrelioos.pdf